• Andres Kostiv

Miks disainisprint alati ei tööta?

Tavaliselt räägin ma pigem sellest, millal disainisprinti kasutada ning milleks see hea on? Aga vahel on hea õppida ka sellest, miks asjad alati ei toimi või vahel isegi läbi kukuvad. Olgu siinkohal öeldud, et minu enda senise sprindikogemuse põhjal ma ühtegi veel päris läbikukkunuks ei nimetaks. Küll aga õpin ka mina igast sprindist ning aja jooksul on tekkinud arusaam, mis töötab, mis mitte ja millele tähelepanu pöörata. Aga miks siis ikkagi disainisprindid vahel ei tööta?


Otsustajate vähesus või mitmekesisuse puudumine meeskonnas

4-päevase disainisprindi tulemusel valmib sinu ideest või kontseptsioonist realistlik prototüüp, mida saab koheselt ka kasutajate peal testida. Seega võiks ju eeldada, et kui me paneme kokku piisava hulga suurepäraseid disainerid, ehk juurde ka mõne arendaja, siis küll nad loovad paari päevaga meie ideest suurepärase tulemuse.

See aga sageli ei toimida, sest disainisprindi osas on oluline, et 4 päeva jooksul on protsessi kaasatud sinu väljakutse või idee võimalikult erinevad osapooled. Samuti on oluline, et esimestel päevadel oleks kindlasti kaasatud ka otsustaja või sponsor, kes selle lõbu lõpuks kinni maksab ja aitab valideerida, kas suund kuhu liigutakse on realistlik ka ärilises mõttes. Lisaks on ülioluline kaasata spetsialistid, kes teemat ja väljakutset laiemalt kõige rohkam jagavad. Näiteks tootejuhid, arendajad, klienditoe spetsialistid ja loomulikult müügi- ja turunduse spetsialistid. Rõhutaksin siin veel eriliselt osapooli, kes päriselt igapäevaselt sinu klientidega kokku puutuvad ning nende rõõme ja valusid tunnetavad. Sest tulles tagasi juba varasemates postitustes räägitud disainimõtlemise filosoofia juurde, siis toimib see ainult siis, kui meie uus lahendus on balansis äriliste vajaduste, kliendi vajaduste ning tehnilise teostuse võimalikkuse osas.


Paljud ohud, miks disainisprint ei tööta, on edukalt ennetatavad piisava eeltööga.

Asutakse lahendama liiga väikest või liiga suurt väljakutset

See on sprintide juures üks keerulisemaid ja samas olulisemaid küsimusi üldse. Ehk arusaam sellest, kas probleem või väljakutse, mida lahendame asume on piisavalt ambitsioonikas, et neli päeva oma tiimi liikmete aega sellele panustada. Probleem võib olla nii liiga väike, ehk siis lahendatav ka lihtsalt paari ühise kohtumise ja emaili saatmisega. Teisalt võib väljakutse olla ka liiga suur, ehk lahendamatu ka sprindiga.


Minu senisest kogemusest algab asi tihti nii, et klient tuleb oma mõtte, probleemi või hüpoteesiga – meil on vaja sprinti, et liikuda kiiresti edasi X toote arendusega. Väga lihtne oleks ju võtta sel koheselt sõnasabast kinni ning asuda seda lahendama. Seega võtan ma alati koos kliendiga sammu või veel parem paar tagasi, et saada aru suuremast pildist ning sellest, kas väljakutse on ikka see või miskit muud. Siinkohal on abiks enne sprinti ka väike paaritunnine töötuba, mis keskendubki just probleemi formuleerimisele.


Ei suudeta protsessist kinni hoida

See punkt on seotud eelkõige minu kui koolitaja ja läbiviija rolliga, mis on samuti ülioluline sprindi edukaks õnnestumiseks. Sprint on intensiivne ning jälgib kindlalt plaani. Selleks, et päriselt ka jõuda 4-päevaga prototüübini, tuleb vahel isegi 5 minuti täpsusega hoida kinni sellest, kuidas Google on disainisprindi protsessi paika sättinud. Jah teatud osade või harjutuse puhul saab olla paindlik, teha midagi veidi pikemalt või lühemalt. Aga suuri muudatusi või teatud päevade või osade üldse ära jätmisel võib paigast ära minna kogu protsess ning kannatada lõpptulemus. Minult küsitakse sageli, kas saame teha sprindi 3 päevaga või mingi osa ära jätta. Minu vastus on, et saab ikka, aga siis ei ole tegu enam sprindiga. Küll aga olen vahel pakkunud välja teha sprinti kahes osas nt 2 päeva + 2 päeva, kui kliendile ajasurvel selline variant paremini sobib, Vahel võib sinna vahele jääda nädalavahetus, vahel veidi pikem aeg.


Samuti kuigi osalejate puhul ei ole oluline, et nad disainisprindist eelneval palju teaksid, siis on mind sprintide puhul aidanud ka see, kui eelnevalt teha kogu osalevale tiimile väike tunnine ülevaade, mis toimuma hakkab. Siis saavad eelnevalt vastatud paljud küsimused ja kõhklused tööriista ja protsessi osas, mis muidu sprindi käigus rohkem aega võtavad.


Disainisprindi 4-päevane protsess on väga intensiivne, mis tähendab vahel minuti täpsusega protsessist kinnipidamist.

Disainisprindi läbiviija on probleemile liiga lähedal

Minu juurde on jõudnud ettevõtted, kes on proovinud alguses ise sprinti läbiviia ning jõudnud arusaamiseni, et see hästi siiski ei toimi. Mis sageli võib juhtuda on see, et kas siis aja või kulude kokkuhoiu mõttes, viib disainisprindi läbi keegi sama meeskonna liige, kes on aga ise teemas ja probleemis liiga sügavalt sees. Mis tähendab seda, et ei suudeta tihtipeale näha suuremat pilti või olla piisavalt objektiivsed. Samui võidakse olla juba eelhäälestatult mingi lahenduse toimimise või mittetoimimise osas. Samuti ei pruugi sisemisel läbiviijal olla tiimis piisavalt autoriteeti või vahel ka julgust, et otsustajate juuresolekul õigel ajal jalg maha panna. Kuna sprindi protsess on intensiivne, siis on oluline et läbiviija suudab end kehtestada, kui ajasurve tõttu soovitakse jooksvalt protsessi muuta või fookus kipub laiali valguma ning sprindi järeltegevused ununevad oma jooksvate teemade kõrval hoopis.


Ma ei taha kuidagi üldistada, et alati on parem võtta väline partner sprinti läbiviima. Kõik oleneb ka ettevõtte enda suurusest ja sisekoolitaja kogemusest. Piisavalt suured ettevõtted, kus on võimalus oma inimestel keskenduda sprintide läbiviimisele ning läbiviijal pole igapäevast otsest seost väljakutse ja tiimiga, võib see suurepäraselt toimida. Kogenud sisekoolitaja suudab kenasti ka oma sõna vajadusel maksma panna.


Kokkuvõtvalt on aga paljud neist ohtudest edukalt ennetatavad, kui sprindiks piisavalt eeltööd teha. Esimesena mõelda sellele, kas meil sprinti üldse vaja on. Kui selles kahtled ja tunned, et ise sellele vastust keeruline leida, siis võid kaasata välise eksperdi, kes aitab sinu probleemi esmalt valideerida. Siis tasuks kindlasti mõelda sellele, kas ettevõttes on olemas sisemine kompetents, et sprint algusest lõpuni ise läbi viia või on vaja lisatuge. Ning kolmandaks mõelda sellele, keda kaasata, et kõik probleemi erinevad osapooled oleksid esindatud. Sealt edasi on rõhk juba sisemisel kommunikatsioonil ja müügil, et sprindi vajalikkust ettevõtte sees oma meeskonnaliikmetele maha müüa.

VÕTA ÜHENDUST

Asume koos tegutsema! 

Kirjuta, kui soovid Google disianisprindist rohkem teada saada või tekkis muid küsimusi.

Nimi

E-mail

Sisu

FUTURISTI TÖÖD
AJ& Smart crtified.png
SOTSIAALMEEDIA
facebook-square.png
linkedin.png
youtube2.png

Futurist Estonia     |