• Andres Kostiv

Miks peaksid idufirmad MVP loomisel kasutama disainihäkke?


People working behind desk

Ajal, mil inimesed on harjunud kasutama rakendusi ja veebiavarustes teenuseid, mille disaini ning kasutajamugavusse on suunatud miljoneid eurosid, tuleb ka uutel tulijatel arvestada, et juba esimene toode, mida potentsiaalsetele klientidele näidatakse, peab olema tasemel. Kõige kiiremini on sinna võimalik jõuda aga just disainisprindi metoodikaid kasutades.


MVP ehk minimum viable product kujutab endast minimaalselt toimivat lahendust mingist tootest, mille põhjal on võimalik näha, kas kliendile loodu üldse meeldib. Esmapilgul võib see tunduda väga pika protsessina, sest on ju tootearendus aeganõudev töö ning seetõttu tundub seda ka disainimine, aga loe ikka edasi. Google disainisprindi metoodika on tõestanud, et tegelikult on võimalik MVP´d luua väga kiiresti ja efektiivselt, muidugi juhul kui kogu meeskond on valmis sellesse intensiivselt panustama.


Puust ja punaseks lahendused


Korraliku MVP loomise peale peaksid eeskätt mõtlema start-upid, kellel on vaja kiirelt nii öelda puust ja punaseks lahendust, millega programmeerijate sisend anda. Selle olulisust toonitab ka autohoolduse vähempakkumise idufirma Wisedrive tegevjuht ja kaasasutaja Norman Kolk, kes Futuristi disainisprindist laenatud metoodikate abil sai loodavale platvormile kliendi- ja töökojavaate, mida oli hea kohe arendajatele sisendiks anda.


Reeglina kipuvad idufirmad arendajate poole pöörduma pelga ideega, mis peas välja mõeldud ja teoreetiliste lahendustega, siis nn. puust ja punaseks disainivaadete olemasolu muudab keeruka programmeerimise protsessi kõigi osapoolte jaoks selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Ühtlasi aitab disainitud vaadete olemasolu tagada tootele unikaalsuse, sest kogemus on näidanud, et nende puudumisel kipuvad arendajad pakkuma lahendusi, mida nad on varem teistele klientidele teinud või ei sobi tegelikult teenuse konteksti.


Testi kasutajamugavust


Google disainisprint näeb ette ka kasutajamugavuse testimist ja lõppkasutaja intervjueerimist, mis lisab väärtust ka juhul, kui sooviks on luua MVP. Kuna testimisse kaasatakse inimesed, kes pole eelnevalt toote või teenusega kokku puutunud, annab see vahetu tagasiside, mis tehtud õigesti, mida saaks parendada ja mis jätab kasutaja täiesti külmaks. Nii tõdeb ka Kolk, et nii mõnedki funktsioonid, tuled ja viled, mis nende meelest olid platvormi jaoks olulised, lõppkasutaja käitumist vaadates ei mänginud tegelikult mingit rolli. Intervjueerimine annab aga aimu sellest, mida keegi tegelikult erinevaid vaateid avades tunneb ja mõtleb ning just see on arengu jaoks ääretult tähtis. Sellise protsessi läbitegemine on oluline, sest nii on olemas vähemalt mingi kindlustunne, et arendatav toode klienti kõnetab ja kohe ei tule hakata valminud asja ümber tegema.


Idufirmana edu saavutamise eelduseks on ühest küljest kindlasti oma turuosa ja sihtrühma tundmine ning lisaks korralik eeltöö. Sama oluline on aga juba alguses pöörata tähelepanu loodavale tootele, mõelda disainiküsimustele ja kasutajamugavusele.


Seega on disainihäkk tavaliselt käesoleva probleemi lahenduseks inspireerivate veebivaadete või äppide vaadete demod oma tiimile, lahenduste individuaalne ajurünnak, ühtse uue lahenduse wireframe loomine, kasutajaliidese disain ning kasutajakogemuse disaini, ehk UX abiga prototüübi loomine ning testimine lõppkasutajate peal. Kõik need on ka disainisprindi osad.


Kui soovid täpsemalt teada, kuidas disainisprint kiirendab start-upidel oma toote turule toomist, kuula lisaks Futuristi podcasti „Kasvuminutid“ teemal „Kuidas disainihäkkidega jõuda kiirelt MVPni?“ klikkides siia lingile.


Kasvuminutid podcast on lisaks kuulatav ka Spotify, Apple, Google podcast rakendustes ja Youtubes: