• Andres Kostiv

Organisatsioonidisain – kellele ja milleks?


Many construction workers at house
Organisatsioonidisaini juurutamine on nagu ehitusprotsess

UX-disaini kõrval on organisatsioonidisain täna veel suhteliselt vähetuntud disainiliik. Futurist arutleb alljärgnevalt, miks valdkonna arendamist peaks kaaluma iga ettevõte, kes soovib omal alal edukas olla ning innovatsiooni luua.


Organisatsioonidisaini eesmärk on muuta iga ettevõte adapteeritavaks ja paindlikuks. See tähendab, et organisatsioonidisainer aitab ettevõttel kujundada protsessid ja ärimudeli selliseks, et need oleksid võimelised pidevalt muutuvas keskkonnas kiiresti ümber kohanema. Andres Kostiv pidas sel teemal nõu organisatsioonidisainer Reelika Einiga, kes nendib, et täna on veel väga palju selliseid ettevõtteid, mille struktuur on ajale jalgu jäänud ning tegelikult puudub võimekus kiirelt eksperimenteerida ja innovatsiooni luua.


Disainmõtlemise metoodika tuleb appi


Kuna tehnoloogia areng, mis dikteerib ka klientide vajadused, on nii kiire, et täna ei teata sageli seda, mida homne toob, siis organisatsioonid, kus otsuste tegemine võtab kaua aega, ei saa paratamatult turul kuigi edukad olla. Struktuuri vaadates peitub Eini sõnul edu justnimelt väikestes meeskondades. Samas ei tule alati sugugi kõike ümber korraldada, vaid nii mõnigi rutiinset tööd tegev üksus võib jätkata tavapärasel moel ja ei vaja pidevat uuendamist, et ettevõte turul konkurentsivõimeline oleks.

Eesmärkide saavutamisel kasutab organisatsiooni disain mitmeid disainmõtlemise metoodikaid. Näiteks on väga levinud rakendada toote või teenuse disainis kasutatavat niinimetatud topeltteemanti mudelit, mille abil esmalt kogutakse infot ebaefektiivsuse põhjustest ja siis hakatakse seda lahendama. Google disainisprindi üks olulisemaid etappe, lõppkasutaja intervjuud, mängivad samuti organisatsioone disainides väga olulist rolli.


Töötajatega vesteldes saab disainer piltlikult öeldes aimu, milliseid sümptomeid peab ravima hakkama ja mida nende tekkimise ennetamiseks teha tuleks. Samamoodi võib öelda, et siseprotsesside UX-disain aitab kaasa organisatsioonidisainile, sest mõlema tulemus peab olema äriliselt kasumlik. Disainmõtlemisest on kasu just seetõttu, et selle paindlikus võimaldab välja tulla lahendustega ja sinna jõudmise teekonnaga, mis aitab just konkreetset ettevõtet. Kuna ettevõtete probleemid võivad olla väga erinevates kohtades, pole kasu üldisest, juba varem väljamõeldud lahendist.


Innovatsiooni loomise eeldused


Ettevõtte fookuse puudumisele viitab näiteks seegi, kui väga sageli värvatakse inimesi juurde, sest tundub nagu oleks keegi pidevalt puudu. Organisatsiooni disainiprotsessi üks olulisemaid vahe-eesmärke ongi aru saada ettevõtte võimekusest ja kas olemasolevast piisab. Nimelt kehtib innovatsiooni juhtimisel printsiip – ei saa juhtida seda tööd, mida sa ei tunne. Seetõttu on ka üks keerukamaid disaineri väljakutseid juhtide arendamine, selgitamaks struktuuride ja toimimismudelite uuendamise vajalikkust. Mõnel juhul loomulikult ka ülejäänud töötajate veenmine muutuste vajalikkuses.


Paljudele tuleb näiteks üllatusena, et pikaajaliste eesmärkide tegemine ja mõnel juhul ka konkurentide kaardistamine ja neist kiivalt kinni hoidmine, ei taga edu. Pigem tuleb olla omast ajast veidi ees ja luua võimekus eksperimenteerimiseks, mis ühtlasi on ka vähem kulukam, kui tulla välja aastaid arendatud täislahendusega, ainult selleks, et mõista selle mittevajalikkust tänasel turul.


Küll aga võib öelda, et nii teenuse- kui ka organisatsioonidisainerid on ainuõige valik muutuste juhtimiseks, sest sõltumatu eksperdina võetakse nende ideid paremini kuulda.


Kui soovid organisatsiooni disainist ja selle läbiviimisest rohkem infot, siis tasub kindlasti kuulata ka Futuristi podcasti „Kasvuminutid“ teemal „Eduka organisatsiooni disain muutuvas ärikeskkonnas“ klikites siia lingile, kus on külas organisatsioonidisainer Reelika Ein.


Kasvuminutid podcast on lisaks kuulatav ka Spotify, Apple, Google podcast rakendustes ja Youtubes: