AI märgistamine piltidel ja videotes
Seoses Euroopa AI direktiiviga on tekkinud küsimusi kas ja kuidas peab märgistama AI ning siin on üldised põhimõtted. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (edaspidi AI määrus), ei tulene üldist kohustust tähistada iga tehisintellekti abil loodud reklaampilti või -teksti tarbijale nähtava märkega. Siin on siiski "aga'sid".
Kohustuse olemasolu sõltub muuhulgas sellest, millist sisu tehisintellektisüsteemiga luuakse või manipuleeritakse ning kas asjaomane isik tegutseb süsteemi pakkuja või juurutajana. Pakkuja on üldjuhul isik, kes arendab tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelist tehisintellektimudelit või kellel on selline süsteem või mudel välja töötatud ning kes laseb selle turule või võtab selle kasutusele oma nime või kaubamärgi all. Juurutaja on isik, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma pädevuse raames, välja arvatud isikliku ja mittekutselise tegevuse käigus.
AI määruse läbipaistvuskohustused on sätestatud artiklis 50.
AI määruse artikli 50 lõike 2 kohaselt peab sünteetilist heli-, pildi-, video- või tekstisisu loova tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi, pakkuja tagama, et süsteemi väljund on masinloetavas vormingus märgistatud ja tuvastatav kunstlikult loodud või manipuleeritud sisuna. Seda kohustust ei kohaldata muu hulgas juhul, kui tehisintellektisüsteem täidab üksnes standardset redigeerimisabi funktsiooni või ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid ega nende semantikat.
AI määruse artikli 50 lõike 4 kohaselt peab juurutaja avalikustama, et pildi-, heli- või videosisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud, kui tegemist on süvavõltsinguga. Süvavõltsing on tehisintellekti loodud või manipuleeritud sisu, mis sarnaneb olemasoleva isiku, objekti, koha, üksuse või sündmusega ning võib inimesele ekslikult näida ehtne või tõene.
Satiir, kunst ja fiktiivne teos
Kui selline sisu moodustab osa ilmselgelt kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest või fiktiivsest teosest või programmist, ei kao avalikustamiskohustus täielikult. Sellisel juhul tuleb tehisintellekti kasutamine avalikustada sobival viisil, mis ei takista teose kuvamist ega kasutamist.
Tavalist tehisintellekti abil koostatud kauba või teenuse reklaamteksti ei pea üldjuhul üksnes selle koostamisviisi tõttu tehisintellekti loodud sisuna märgistama. AI määruse artikli 50 lõikes 4 sätestatud tekstisisu avalikustamiskohustus kohaldub juhul, kui tehisintellekti loodud või manipuleeritud tekst avaldatakse üldsuse teavitamiseks avalikku huvi pakkuvast küsimusest. Määravaks on seega teksti teema ja avaldamise eesmärk, mitte üksnes asjaolu, et tekst valmis tehisintellekti abil.
Läbipaistvuskohustust ei kohaldata muu hulgas juhul, kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud sisulise inim- või toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab selle avaldamise eest toimetuslikku vastutust.
Reklaam ei tohi anda eksitavat ettekujutust kaubast või teenusest
Kui reklaamikampaanias kasutatakse isikuga vahetult suhtlevat tehisintellektisüsteemi, näiteks juturobotit või interaktiivset assistenti, peab süsteemi pakkuja AI määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt tagama, et asjaomast isikut teavitatakse suhtlemisest tehisintellektisüsteemiga. Erandiks on olukord, kus suhtlemine tehisintellektisüsteemiga on asjaolusid ja kasutuskonteksti arvestades mõistlikult informeeritud, tähelepanelikule ja arukale isikule ilmne.
Olenemata AI määrusest tulenevatest läbipaistvuskohustustest peab reklaam vastama reklaami- ja tarbijakaitseõiguse nõuetele. Reklaam ei tohi anda tarbijale ebaõiget ega eksitavat ettekujutust näiteks kauba või teenuse omadustest, eeldatavatest tulemustest, kasutajatest või soovitajatest. Tehisintellekti kasutamise kohta tehtud märge ei välista iseenesest reklaami võimalikku eksitavust ega muuda õigusvastast reklaami õiguspäraseks.
EL AI määruse juba kehtib Eestis ja Euroopa liidus
AI määruse artiklis 50 sätestatud läbipaistvuskohustusi kohaldatakse alates 2. augustist 2026, võttes arvesse määruses sätestatud kohaldamisnorme.
AI määrus on Euroopa Liidu määrusena vahetult kohaldatav. Üldjuhul ei ole selle sätteid vaja ega lubatud siseriiklikku õigusesse ümber kirjutada, näiteks läbipaistvuskohustusi dubleerides. Liikmesriik võib siiski kehtestada määruse rakendamiseks vajalikke riigisiseseid norme, sealhulgas määrata pädevad asutused ja AI määruse nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistused.
Asjakohane siseriiklik õigusakt on Eestis praegu ettevalmistamisel.
AI määruse konsolideeritud terviktekst on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.
Euroopa Komisjoni suunised tehisintellekti läbipaistvuskohustuste kohta on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebilehel
