AX: tooted ja teenused tehisintellekti agentidele

Inimene räägib AI agendiga telefoni valjuhääldis samamoodi nagu me häälsõnumeid saadame.

Kujuta ette, et aastal 2027 ei ava sinu klient enam sinu veebilehte, digiteenust või e-poodi. Ta ei kasuta sinu hoolikalt disainitud kasutajaliidest. Ta ei näe sinu brändivärve, maitsekat fonti, ega elegantselt animeeritud laadimisekraani, mille peale sa kaks nädalat kulutasid.

Selle asemel annab ta oma AI assistendile ühe käsu. Ja agent teeb ülejäänu.

See küsimus võib juba praegu sinu magusat ööund rikkuda: kas see agent valib sind või sinu konkurenti?

Disaineritena oleme aastakümneid optimeerinud inimese ja masina vahelist suhtlust. Oleme õppinud, kuidas inimesed mõtlevad, mida nad tajuvad, kuidas nad eksivad. 

Aga mida teha, kui sinu järgmine "kasutaja" pole enam inimene?

Senised disainikategooriad: UI ja UX

Termin "user experience" pärineb 1990. aastatest, kui Don Norman töötas Apple'is ja otsis viisi, kuidas kirjeldada kõike, mis on seotud kasutaja ja toote kohtumisega. See pidi sisaldama ka pakendi avamist, dokumentatsiooni lugemist ning klienditoe poole pöördumise kogemust.

Ent praktikas tähendas "UX designer" veebidisaini algusaegadel siiski lihtsalt inimest, kes joonistas pilte veebilehe väljanägemisest. 2010. aastate alguses sundis mobiilirakenduste buum meeskondi spetsialiseeruma. Korraga oli vaja inimesi, kes mõtlevad ainult sellele, kuidas rakendus välja näeb (UI), ning teisi, kes mõtlevad sellele, kuidas kasutaja teekond kulgeb (UX). Tänaseks ongi need kujunenud kaheks erineva oskuskomplektiga valdkonnaks:

UI disain tegeleb sellega, mida kasutaja näeb ja puudutab: nupud, menüüd, värvid, tüpograafia, ikoonid, animatsioonid. Disainer küsib visuaalseid küsimusi: kas õiget nuppu on lihtne leida? Kas värvikontrast on vaegnägijale piisav?

UX disain analüüsib kasutaja teekonda ja tegevusi. Disainer uurib kasutaja motivatsioone, kaardistab valukohtasid, testib hüpoteese ja optimeerib voogusid. Küsimused on teistsugused: miks kasutaja üldse siia tuli? Mis takistab tal eesmärki saavutamast? Millal ja miks ta tegutsemisest loobub?

E-poe disainimisel tegeleb UI disainer nuppude paigutuse, suuruse ja värviga. UX disainer aga uurib, miks suur osa kasutajatest jätab valitud kauba ostukorvi. Kas probleem on saatmiskuludes või usalduse puudumises? Võib-olla on tasumine liialt aeganõudev?

Hea UI ilma hea UX-ita on nagu ilus restoran kohutava teenindusega. Hea UX ilma hea UI-ta on nagu suurepärane teenindus räpases sööklas. Ärieduks on kindlasti vaja mõlemat.

UX ja AX: sama asi, erinevad kasutajad

Nüüd on mängu tulnud uus valdkond. AX ehk Agent Experience keskendub sellele, kuidas tehisintellekti agendid suhtlevad digitaalsete toodete ja teenustega.

UX eeldab inimkasutajat. Inimene tajub visuaale, reageerib emotsioonidele, teeb otsuseid intuitiivselt. UX disain arvestab kognitiivse koormuse, emotsionaalse seisundi ja kultuurilise kontekstiga. Inimene võib eksida, ümber mõelda, küsida abi.

AX adresseerib masinat. AI-agent ei naudi sinu ilusat värvipaletti. Ta ei tunne rõõmu emotsionaalsest animatsioonist. Agent vajab struktureeritud andmeid, selgeid API-sid, ühemõttelist dokumentatsiooni. Ta teeb otsuseid millisekunditega, ent vajab selleks täpset informatsiooni.

Mida AI-agendid teevad?

Häälassistente kasutatakse lihtsamate ülesannete täitmiseks juba igapäevaselt, ning toidutellimise delegeerimine pole enam kauge tulevikumuusika. 

Praegu avab inimene Wolti äpi, sirvib restorane ja valib toite. Aga lähitulevikus ütleb ta oma AI-assistendile: "Telli õhtusöök kahele, gluteenivaba itaalia köök, kohaletoomine kella seitsmeks." Ning agent leiab kiirelt restorani ja kinnitab valitud toidu. Või ütleb ta oma AI-assistendile: "Telli e-poest 500 kg graanulpelletit maksimaalse hinnaga 200 eurot või otsi ja osta soodsam."

Ent selles olukorras räägib Samsung Galaxy kasutaja Bixby'ga, Google Pixel ja iPhone'i omanik Geminiga. Igal agendil on oma viis Woltiga suhtlemiseks_, või omad piirangud, kuidas ta seda teha saab.

Kui Wolt pakuks ainult ilusat mobiiliäppi, peaks agent iga kord tegema midagi kohmakat, aeglast ja ebakindlat: avama äpi, simuleerima ekraanipuuteid ja ükshaaval koguma kokku kõigi restoranide andmed.

Ent õnneks pakub agendisõbralik API masinloetavaid andmeid restoranide, menüüde, hindade ja tarnevõimaluste kohta. Nii saab iga agent, nii Samsung, Google kui Apple kiirelt kätte ajakohase info, millest oma kasutaja vajadustele sobivad järeldused teha.

AX disaini põhiküsimused

Nii UX kui AX disainer peavad ennekõike välja selgitama, mida kasutaja vajab. Ent inimene ja masin vajavad väga erinevaid asju.

Kui inimene järeldab menüüstruktuuri vaadates, mida rakendus teha suudab, siis agent vajab masinloetavat kirjeldust. Hästi struktureeritud API dokumentatsioonita on ta pime. Kuigi agendid on võimelised analüüsima ka inimloetavat teksti, eelistavad nad semantilist koodi ja selgeid andmemudeleid.

Meie praegused turvamehhanismid nagu kaheastmeline kinnitamine, biomeetria ja CAPTCHA on disainitud inimeste eristamiseks pahatahtlikest robotitest. Et agendid saaksid inimese nimel tegutseda, on vaja uusi volitusskeeme ja delegeeritud autentimise mudeleid nagu OAuth.

Ent kuidas tagada, et agent ei ületa talle antud volitusi? Vaja on täiesti uuel tasemel granulaarseid õiguseid, tegevuslogisid ja -piiranguid, et üldse saaksime lubada agentide ligipääsu kriitilise tähtsusega kontodele.

Kuidas teada saada, kas sinu tootel on hea AX?

Esimese AX auditi saab teha lihtsa testiga: proovi oma toodet kasutada AI agendi kaudu.

Praktiline test. Võta Gemini, ChatGPT või Atlas brauser või mõni muu agent ja anna talle ülesanne, mida sinu tootega lahendada. Ära aita. Ära selgita. Vaata, mis juhtub. Kui ta hätta jääb, oledki leidnud esimese probleemi.

Üldised küsimused esmaseks AX auditiks:

• Kas minu tootel on avalik, dokumenteeritud API?

• Kas API dokumentatsioon on masinloetav?

• Kas veakoodid on struktureeritud ja informatiivsed?

• Kas on olemas võimalus delegeeritud autentimiseks?

• Kas andmemudelid on selged ja järjepidevad?

• Kas agent saab teha kõiki samu tegevusi, mida inimkasutaja?

  
  

Konkurentsieelis: miks AX on ärikriitiline

AX on agendiajastu SEO. Nagu Google'i otsing premeerib hästi struktureeritud veebilehti, eelistavad agendid hästi struktureeritud API-sid. Kes optimeerib varem, võidab.

Agendid nõuavad puhast, struktureeritud, täpset AI sõbralikku andmestikku. Ettevõtted, kes investeerivad AX-i, peavad paratamatult korrastama oma andmemudelid, API-d ja dokumentatsiooni. See on investeering, mis tasub end ära ka mujal: parem sisemine andmekvaliteet, lihtsam integratsioon partneritega, kiirem arendus.

Kui sinu platvorm suudab teenindada tuhandeid agendipäringuid minutis, on sul eelis konkurendi ees, kes nõuab käsitsi sisselogimist. See tähendab ka uut tüüpi skaleeruvusprobleeme: kui sinu platvorm on praegu võimeline teenindama tuhat inimkasutajat päevas, siis homme pead teenindama miljon agendipäringut. 

Ent mida rohkem agente sinu platvormi kasutab, seda rohkem õpid nende jaoks ka oma toodet optimeerima. Ning kui sinu platvorm on agentide seas populaarne, hakkavad agent-arendajad spetsiaalselt sinu jaoks ehitama integratsioone, pluginaid ja töövoogusid.

Kas AX arvelt kannatab inimkasutajate kogemus?

Veel tükil ajal ei jõua me sinna, kus kõik kasutavad agente. Ja isegi siis vajame inimliidest tulemuste vaatamiseks ja kinnitamiseks. Agent võib leida kolm parimat hotelli, aga inimene tahab ikkagi enne broneerimist näha pilte ja arvustusi.

UI, UX ja AX pole konkureerivad kontseptsioonid, vaid kihid. UI on see, mida kasutaja näeb. UX on see, mida kasutaja kogeb. AX on see, mida agent kogeb kasutaja nimel.

Loe lähemalt ka AI agendikogemuse auditi kohta siit lingilt, võta meiega ühendust ja arutame koos, kas AX/UX audit võiks aidata sinu teenusel ajaga kaasas käia ning teenuse järgmisele tasemele viia!