Kujuta ette, et sinu digiteenus või veebileht on nagu uus auto. Kui uuena tundub, et kõik justkui töötab - kasutajad liiguvad soovitud sihtpunkti, ostunumbrid kasvavad ja kliendid on rahul. Siis aja jooksul hakkab miski süsteemis tõrkuma. Kasutajad ei leia enam vajalikku infot, hülgavad ostukorve ja kliendisoovituste arv kahaneb. Just nagu regulaarne autoülevaatus aitab tuvastada varjatud probleeme, aitab UX audit avastada ja lahendada sinu digiteenuse kitsaskohti.
UX audit on tõhus viis parandada oma teenuse kasutajakogemust, suurendada müüginumbreid ja saavutada ärieesmärke. Selles blogis räägin, mida UX audit endast kujutab, miks see vajalik on ja kuidas see samm-sammult välja näeb.
Millest juttu tuleb
Mis on UX audit?
UX audit on digiteenuse või rakenduse ülevaatus. See on süsteemne ja põhjalik protsess, mis aitab hinnata, kuidas sinu teenus täna töötab, tuvastada takistusi, mis mõjutavad kasutajakogemust ja äritulemusi ning pakkuda konkreetseid lahendusi nende parandamiseks.
Tihtipeale ei ole kasutajakogemuse probleemid koheselt nähtavad. Kõik võib tunduda korras, aga andmed või kasutajate rahulolematus annab vihjeid, et midagi kuskil ei tööta nii nagu peaks. UX audit aitab leida just need vahel „nähtamatud“ takistused ja lahendada need enne, kui nad kasvavad suuremateks ärilisteks probleemideks.
Miks on UX audit vajalik?
Kui sa arendad uut digitoodet, siis on tavapärane, et enne toote lansseerimist testid toodet reaalsete kasutajate peal, et leida üles võimalikke kitsaskohti ning veenduda, et toode vastab kasutajate vajadustele.
Sageli kiputakse unustama, et digiteenuse elu ei lõppe lansseerimisega. Kasutajad ja nende ootused muutuvad ajas, tehnoloogia areneb ning rakendused ja veebid kipuvad aja jooksul muutuma üha keerukamaks. Kui lahendust regulaarselt ei testita, võivad märkamatud probleemid kuhjuda ja hakata mõjutama äritulemusi. UX audit aitab mõista ja annab selgema pildi sellest, mis vajaks parandamist.
Mis väljakutseid aitab UX audit tuvastada?
UX audit võib aidata lahendada erinevaid kasutajakogemusega seotud probleeme. Sõltuvalt tootest või teenusest võib UX auditi fookus olla veidi erinev, kuid üldjuhul on kesksel kohal järgmised valdkonnad:
Kasutatavuse audit: keskendub sellele, kui lihtsalt ja loogiliselt saavad kasutajad sinu toodet või teenust kasutada.
Ligipääsetavuse audit: hinnatakse, kas lahendus on ligipääsetav kõikidele kasutajagruppidele, sh erivajadustega inimestele.
Visuaalne disaini audit: vaadatakse, kuidas toote või teenuse disain toetab kasutajakogemust ja on kooskõlas visuaalse identiteediga.
Sisu audit: hindab, kas tekstid ja sõnumid kõnetavad sihtrühma ning juhivad kasutajat soovitud tulemuseni.
Sageli ei piirdu UX audit ainult ühe kindla valdkonnaga, vaid on kombinatsioon mitmest. Näiteks võib keeruline kasutajateekond olla seotud nii kasutatavuse probleemidega kui ka ebaselge juhendava sisuga. Just seetõttu lähenetakse UX auditis digitootele terviklikult, kombineerides erinevaid vaatenurki ja metoodikaid.
Kuidas UX auditi protsess toimib?
UX auditi protsess on nagu põhjalik uurimus, mis algab probleemi hüpoteesist ja lõpeb võimalike parendustega. Kuigi ei ole ühte universaalset UX auditi protsessi, sest iga digilahendus ja väljakutse on erinev, siis minu senisest kogemusest erinevate digiteenustega saab siiski välja tuua UX auditi kõige olulisemad sammud.
1. Äriprobleemi ja väljakutse määratlemine
Auditi esimene samm on saada aru, mis äriprobleemi soovitakse lahendada, sest ilma selgema probleemi sõnastuseta võib fookus hajuda valesse kohta. Igal kasutajakogemuse probleemil, kui see on piisavalt oluline, on mõju äritulemusetele. Näiteks, kui mingi konkreetse tootekategooria müüginumbrid läbi veebi on langenud, siis on sel on selge mõju ärikasvule. Või kui on näha, et uus kampaania küll meelitab kasutajaid lehele, aga konversioonide arv sellest ei tõuse.
Selles faasis töötame nii öelda esialgsete hüpoteesidega, mis aitavad probleemi juureni minna.
2. Hetkeolukorra analüüs
Selles faasis süüvime sügavamale, et uurida olemasolevat digilahendust ja saada lisainfot probleemi paremaks kaardistuseks. Toimub erinevat tüüpi andmete kogumine ja analüüs, et saada täpsem pilt väljakutsest:
Andmeanalüüs: vaatame peale kättesaadavatele andmetele, olgu need siis Google Analytics, HotJar või teised tööriistad, et saada aimu kasutajate käitumisest. Näiteks millised lehed on populaarseimad, kus kasutajad lahkuvad ja millised teekonnad ei toimi.
Klienditeekonna kaardistus: koostöös võtmeisikutega visualiseerime ühise töötoa käigus kasutajate teekonna alates esimesest kokkupuutest kuni soovitud eesmärgini. See aitab tuvastada takistusi ja leida parendusvõimalusi.
Kasutajatestid: testime ka tänaseid reaalseid kasutajad, et jälgida, kuidas nad toodet kasutavad ja kus nad hätta jäävad.
Need erinevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed aitavad valideerida esialgseid hüpoteese ja täpsustada probleemi olemust.
3. Prioriteetide määramine
Kui vajalik info on analüüsi faasis kokku kogutud, liigume edasi otsustamise faasi. Koos võtmetiimiga hinnatakse kogutud andmeid ja analüüse, et otsustada, millised probleemid vajavad esmajärjekorras lahendamist.
Selles etapis:
Lepitakse kokku parandusvaldkondades ja nende prioriteetsuses.
Kaardistatakse, millised muudatused toovad kõige kiiremat või suurimat mõju.
Olenevalt UX auditi fookusest võib protsess siin ka lõppeda – näiteks juhul, kui eesmärgiks oli ainult suuremate probleemide tuvastamine ja parendussoovituste andmine. Samas põhjalikuma auditi puhul liigutakse edasi ka lahenduse valideerimise faasi.
4. Prototüüpimine ja testimine
Valideerimise faasis luuakse tavaliselt parendusest kiire prototüüp, mis visualiseerib (nt Figmas) lahenduse või parenduse ideed, mida omakorda testitakse uuesti kasutajatega. See samm on kriitiline, et veenduda, kas uus parendus lahendab probleemid ning vastab kasutajate ootustele. Prototüüpimine ja testimine vähendab oluliselt riski ning tagab, et järgmised reaalsed arendusfaasid keskenduvad õigele lahendusele.
5. Tegevusplaani loomine
Auditi lõppfaasis koondame kõik andmed, analüüsid ja testitulemused tegevusplaaniks. See plaan sisaldab konkreetseid ettepanekuid ja juhiseid, mida ja kuidas arendada, et parandada toote kasutajakogemust ja toetada ärieesmärke.
UX auditi tulemused annavad selge ja struktureeritud sisendi nii arendajale kui ka disainerile. See tähendab, et enne uude arendusse investeerimist tead täpsemalt, mida ja kuidas muuta. See säästab aega, raha ja närve.
Millal on õige aeg UX auditit teha?
Ideaalis peaks iga digiteenus koguma järjepidevalt tagasisidet kasutajatelt ning regulaarne toote testimine aitab hoida teenuse värskena ja kasutajate vajadustele vastavana. Kui testimist aga regulaarselt ei tehta, võib probleemide kuhjumine jääda märkamatuks. Sellisel juhul on UX audit hädavajalik:
Enne suuremaid arendusi: kui plaanid disaini uuendamist, uute funktsioonide lisamist või olulisi struktuurimuudatusi, on audit vajalik, et muudatused põhineksid tegelikel andmetel ja kasutajakäitumisel.
Kui koguneb märke probleemidest: kasutajate tagasiside, kõrge lahkumismäär või madal konversioon võib viidata kitsaskohtadele, mis vajavad tähelepanu.
Vähemalt kord aastas: kui testimist regulaarselt ei tehta, tasub UX audit planeerida vähemalt kord aastas. See aitab avastada varjatud kitsaskohti ning tagab, et teenus püsib ajakohane ja konkurentsivõimeline.
Regulaarne UX testimine vähendab vajadust ulatuslike auditite järele, kuid UX audit on endiselt vajalik, et saada terviklik ülevaade ja toetada strateegilisi otsuseid. Vaata ka meie õpiampsu sellest, mis regulaarne UX testimine on vajalik.
Millest saan ise UX auditiga alustada?
Kui sul ei ole kohe võimalik põhjalikku auditit tellida ja eksperti kaasata, saad esimesed sammud UX auditi suunas teha ka iseseisvalt. Lihtsate tööriistade ja meetodite abil võid juba algfaasis tuvastada esmaseid kitsaskohti ja saada ülevaate, kus probleemid võivad peituda.
Siin on mõned sammud, millest alustada:
Analüüsi andmeid: Vaata Google Analyticsist, millised lehed on kõige populaarsemad, kus kasutajad väljuvad ja kuidas nad liiguvad. Kõrge lahkumismäär (bounce rate) võib vihjata probleemidele, mis vajab tähelepanu.
Kasuta visuaalseid tööriistu: Tööriistad, nagu Hotjar või Clarity, aitavad tuvastada, kuhu kasutajad klikivad ja kus nad lahkuvad. Soojuskaardid ja sessioonisalvestused annavad väärtuslikku ülevaadet kasutajate käitumisest.
Testi ise ja kaasa teisi: Proovi oma lehte kasutada nagu tavaline kasutaja, registreeru, otsi infot või täida kontaktivorm. Palu ka sõpradel või kolleegidel sama teha ja küsi tagasisidet, mis neile keeruliseks osutus.
Võrdle konkurentidega: Külasta oma konkurentide lehti ja analüüsi, kuidas nende lahendus erineb sinu omast. Kas nende navigeerimine on lihtsam või sisu selgem? See võib samuti anda vihjeid, mida parandada.
Kui iseseisvalt saadud info ei anna siiski piisavat selgust, võib eksperdipoolne miniaudit olla järgmine hea samm. See on kiire lühiaudit, mille käigus UX ekspert vaatleb ja testib sinu toodet või teenust kui kasutaja ja võrdleb seda valdkonna parimate praktikatega, et leida esmaseid probleeme ja murekohti.
Kokkuvõte
UX auditit peaks vaatama kui investeeringut, mis aitab sul teha paremaid otsuseid, parandada kasutajakogemust ja saavutada soovitud äritulemusi. See võimaldab ennetada suuremaid probleeme ning hoida kokku aega ja raha, mis muidu kuluks valedele arendusotsustele.
Kui sa pole kindel, kus või mis su toote või teenuse murekohad võivad olla, siis võta minuga ühendust ning heidame koos pilgu peale sinu digiteenusele ning arutame koos, kuidas saab aidata su ärikasvu toetada.