• Andres Kostiv

Kuidas neli päeva hiljem maailm palju lihtsamaks muutub – juhtumi lahendamine KYCeri näitel



Kes natukene nutimaailmas tegev on, see ilmselt ei kujuta enam ette, kui näiteks Smart-ID või Maksekeskuse pangalingid ei eksisteeriks. Elu on tänu nendele tunduvalt lihtsam ning iga kord ostu tehes ei pea enam jooksma jopetaskust rahakotti otsima. Küll aga on rahapesu ja selle tõkestamise maailmas sarnane teenus puudu, mis teeks enda andmete tõestamise lihtsaks, kiireks ning turvaliseks. Selle jaoks panid oma ideed kokku Accelerate Estonia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning muidugi ei puudunud Futurist, kes seda kõike läbi viis. Disainisprint tehti ka seekord edukalt läbi interneti, kuna üleriigilise eriolukorra tõttu olid kokkusaamised keelatud.


Tunne oma klienti (ehk KYC või TOK) on protseduur, mille käigus kohustatud isikud teostavad kliendisuhte hoolsusmeetmete, sealhulgas identiteedi, tegelike kasusaajate, ärisuhte eesmärgi ja olemuse kontrollimist. Need protseduurid nõuavad kliendisuhtes tõhustatud hoolsusmeetmete kasutamist eesmärgiga järgida rahapesuvastased (AML) ning terrorismivastase võitlusega (CFT) seonduvaid seaduseid ja regulatsioone. Seega oli meil kõigil aega taas täpselt neli päeva, et luua lahendus, mis aitaks ära hoida mõttetut bürokraatiat ning säästa nii ettevõtete kui ka eraisikute aega ja raha.


Disainisprinti olid kaasatud oma eriala spetsialistid erinevatest valdkondadest: tootejuht, klienditugi, projektijuht, programmeerija ja disainer, kes olid kõik selleks neljaks päevaks tühistanud oma kohtumised pühendumaks täielikult probleemi lahendamisele.


PROBLEEM: Milline võiks olla uudne KYC (Know Your Customer ehk tunne oma klienti) lahendus, mis vähendaks bürokraatiat ning muudaks andmete jagamise turvalisemaks ja läbipaistvamaks? See lahendus peab olema praktiline, usaldusväärne, ning eelkõige lihtne ja loogiline kasutada.


EESMÄRK: Kõigi kolme ettevõtte eesmärk oli saada vähemalt ideetasandil aru, milline uus toode olema peaks ja kuidas luua sellele prototüüp. Need laienesid üheksaks väiksemaks pidepunktiks:

1. Luua analoogne lihtne lahendus nagu Smart-ID ja Maksekeskus isikuandmete tõendamiseks;

2. Lahenduse kasutamine oleks eelkõige mõnus ja loogiline;

3. Et oleks lihtne anda ja peatada andmetele ligipääsu õiguseid;

4. Samu andmeid ei peaks igal erineval juhul tõendama;

5. Ühtlustada projekti meeskonda edaspidiseks koostööks ja koolitada kõik võimalikult samale tasemele;

6. Testida lahenduse sobivust era- ja avalikus sektoris ning teha läbi selle vastavad muudatused;

7. Luua kontseptsioon iseteenindusele, mida oleks kiire ja lihtne arendada;

8. Et lahendus oleks skaleeritav konkureerivate teenusepakkujate tekkimiseks;

9. Et lahendus vastaks paganduse “tunne oma klienti” (KYC) ja rahapesu tõkestamise (AML) standarditele.


KULG: Nagu klassikaline disainisprint ikka, oli terve ajurünnak jaotatud neljale päevale. Kaks esimest olid töötoa-stiilis programmiga, kus sõnastati probleem ning hakati kõik koos lahendusi välja pakkuma. Kaks viimast oli aga selleks, et luua prototüüp, seda seejärel mitu korda testida ning alles siis sisse viia vajalikud parandused, et toode oleks valmis lansseerimiseks. Et probleem tunduks päriselt ka reaalne, manati silme ette potentsiaalne klient - ettevõtja Egert, kes on kohustatud esitama igapäevaselt tõendeid uuesti ja uuesti erinevatele teenusepakkujatele (notar, audiitor, liisingupakkuja jms), kuid kellel on selle ajaga teha väga palju muud. Nelja päeva jooksul vastati järgnevale viiele küsimustele:

1. Kuidas teha nii, et andmed oleksid kättesaadavad, masinloetavad ja integreeritavad enda süsteemidesse?

2. Kuidas teha nii, et andmed oleksid usaldusväärsed - ehk verifitseeritud kas siis isiku enda või riigi poolt?

3. Kuidas teha nii, et saaks kontrollida, kellega on andmeid jagatud ja kes on neid vaadanud?

4. Kuidas teha nii, et andmed oleksid kasutatavad rahvusvaheliselt?

5. Kuidas teha nii, et andmeid oleks võimalik periooditi üle kontrollida?

Samaaegselt peeti silmas, et andmed peaks olema avalikud, mida andmekaitse ei saaks reguleerida, ent kõik oleks seaduslik. Samuti seda, et riigi valduses olevad andmed võiksid olla kogu aeg kättesaadavad KYC pärimisel ning et klient saaks teha toimingut elektrooniliselt.


TULEMUS:

1. Accelerate Estonial ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil oli tehtud eelanalüüsi dokumentatsioon:

2. Sätestati pikaaegne eesmärk, mis sisaldab mõõdetavaid tulemusi et ühiselt eesmärgi poole püüelda;

3. Kirjas on soovituslikud järgmised sammud, mis põhinevad pingutus/mõju kaardistusel;

4. Loodi realistliku kontseptsiooniga prototüüp KYC lahendusele, mis on testitud lõppkasutajate poolt;

5. Kiire ja paberivaba asjaajamine isikuandmete tõendamisel;

6. Põhjalikum raport koos disainisprindi leidudega ning soovitustega, kuidas edasi liikuda Futuristi poolt.


Nelja päeva lõpuks olid osalejad küll ilmselt väsinud, kuid valmis prototüüp pani silmad särama ning kogemus jäi meelde. Juhtum lahendati läbi videosilla ning taas saime tõestust, et tänapäeva võimalused on niivõrd head ja professionaalsed ning rahuliku südamega saaks sprintida kõikides maailma suurlinnades või väiksemates külades. Ainukene vajalik asi on internet, tahtejõud ja muidugi Futurist.


KYCer Google disainisprindi case study saab alla laadida siit.


Kuula lisaks ka "Kasvuminutid" podcasti kus räägitakse lähemalt kuidas Google disainisprindiga KYCer kontseptsioon loodi ja miks on oluline teha kliendiintervjuusid ning lõppkasutajatega tesimisi klikkides siia lingile.

Kasvuminutid podcast on lisaks kuulatav ka Spotify, Apple, Google podcast rakendustes ja Youtubes:





VÕTA ÜHENDUST

Asume koos tegutsema! 

Kirjuta, kui soovid Google disianisprindist rohkem teada saada või tekkis muid küsimusi.

Nimi

E-mail

Sisu

FUTURISTI TÖÖD
AJ& Smart crtified.png
SOTSIAALMEEDIA
facebook-square.png
linkedin.png
youtube2.png

Futurist Estonia     |